Linnaosa, mille loosung on tegelikult mõõdik
Enamik linnaosa visioone on ähmased. Kalasatama oma on ebatavaliselt konkreetne: anda igale elanikule üks tund päevas juurde. See üks raamistus muudab liikuvuse, teenused ja digitaalse taristu omadustest vahenditeks mõõdetava eesmärgi — tagasivõidetud aja — saavutamiseks. 2013. aastal nutikaks määratud linnaosa on planeeritud kasvama ligikaudu 25 000 elaniku ja 10 000 töökohani.
Liikuvus, mis on kujundatud vajadusest
Kalasatama on tihe ja vertikaalne, seega toetub see jagatud ja elektrilisele liikuvusele, mitte eraautodele. Ligikaudu iga kolmas parkimiskoht on varustatud EV-laadimisega, elanikud jagavad elektriautosid ja jalgrattaid ning linnaosa katsetas autonoomseid elektrisüstikuid viimase miili ühenduse haldamiseks metrooga EL-i SOHJOA projekti raames. Eesmärk on liikuvus-kui-teenus mudel, kus paljud transpordiliigid on kättesaadavad ühe rakenduse kaudu.
Kui eesmärk on lisatund päevas, lakkab liikuvus olemast sõidukite ja muutub aja küsimuseks.
Innovatsioon kui kodanikuprotsess
Kalasatamat eristab valitsemine. Maaomanikuna investeeris Helsingi linn põhitaristusse ja kasutas tsoneerimist ja arenduslepinguid, et nõuda eraarendajatelt nutifunktsioonide — nutiarvestid, automaatne jäätmekogumine — sissehitamist algusest peale. Lisaks jagas agiilse piloteerimise programm mikrotoetusi ligikaudu 1000–8000 €, et idufirmad ja kogukonnarühmad saaksid teenuseid otse elanikega prototüüpida. See on avaliku ja erasektori mudel, mis põimib innovatsiooni nii, et linn ei kanna kogu kulu.
Tulemused
Smart Kalasatama aruandlus viitab ligikaudu 30% süsinikuheite vähenemisele, mida veavad taastuvenergia kasutuselevõtt ning jagatud, elektriline ja jalgsi läbitav disain. Linnaosa toimib püsiva elava laborina, mis toidab õppetunde laiemasse eesmärki Süsinikuneutraalne Helsingi 2035.
Õppetunnid aastaks 2040
Kalasatama näitab, et tootlik linn on osaliselt valitsemise disainiprobleem, mitte ainult tehnoloogiline. Otsustavad sammud olid institutsionaalsed: oma maa, kirjuta nõuded, rahasta katsed, mõõda inimlikku tulemust. Aastaks 2040 on ülekantav õppetund määratleda edu inimlikes mõistetes ja kasutada planeerimisvõimu, et joondada erasektor selle taha.
